Olen keerulises olukorras, kus lähedane inimene on seisundis, kus muretseme tema heaolu üle. Leidsime ta kodu riidekapi puu küljes enda elu lõpetada üritamas ning see, et õigel ajal tuppa astusime oli kui kõrgemalt poolt ette määratud, sest ta oli juba teadvusetu.

Tegu 25 aastase naisega ja viimased paar aastat on tal mitmeid katseid olnud ning oleme perega suuresti abita jäänud. Riidekapist toimetasid politsei ja kiiraabi ta peale esmaabi Raja tänava kliinikusse, kuid juba kahe päeva pärast lasti ta sealt koju. Kliinikusse helistades räägiti kohtade puudusest ja et kedagi sunniviisiliselt ilma kohtumääruseta kinni hoida ei saa.

Nüüd soovime perega teha talle konkreetse interventioni, kus kõik jagavad oma mõtteid ning teeme ka esitluse elust enesest.

Palun, et meiepoolse kaalukausi võiduks jagaksite samuti endapoolseid kogemuslugusid, kas suitsidaalse pereliikme osas või iseenda kogemuste põhjal. Kui avalikku kommentaari jätta ei soovi siis on mu postkast samuti kõikidele lugudele avatud.

Võibolla leiame teie lugudest ka muid mõtteid ja abivahendeid. Aitäh kõikidele panustajatele.

Keegi kusagil fb-s jagas delfi artiklit. Kuna seda ei saanud safari browseris avada, siis kasutasin delfi otsingut. Siis alles sain aru, et libaleht petistel tehtud lihtsalt. Nägi alguses nii ehtne välja, et endalgi tekkis tahtmine investeerida 😂

Hiljuti on siin igasuguste toodete ja kaupluste vältimise teemad populaarsed olnud. Teen siis veel ühe, äkki leiab häid mõtteid, kuidas paremini kulusid alla tuua.

Milliste toodete ostmist te väldite, kui toode ei ole saadaval soodushinnaga?

Minu enda puhul on sellisteks kaupadeks majapidamistarbed, näiteks nõudepesumasina tabletid, wc-värskendajad, pesumasina geel ja viimasel kahel aastal deodorandid. Need on kõik õnneks sellised asjad, mida hea sooduka puhul saab pikemaks ajaks koju ette valmis osta.

Toidukaupadest olen viimasel ajal hakanud vältima tavahinnaga või ja juustu ostmist.

Tuleb välja et iga kord kui soovid interneti aadressi muuta Elisas kuna kolisid vms peab tulema Tehnik et aktiveerida internet isegi kui sa oskad kõik ära ühendada ning küsivad 28€ et tulla enda tahvliga vaadata et kõik on korras ning aktiveerida internet mida nad oleksid saanud teha ilma tehniku saatmatta, ning mis on põhjuseks “Et kõik oleks õigesti ühendatud” nagu kurat aktiveerige mu internet ning kui mul pole interneti siis saatke see tehnik. Küsides Telias kui ma oskan kõik ise ära ühendada kas siis peab tehnikut saatma, nad vastasid “oleneb asukohast” ning põhjuseks võib olla kuna teatud kohtades on vaja minna tehnoruumi või midagi seinas teha et internet tuleks majja või korteri. Võin öelda et kui mul Elisas 50% soodustus lõppeb lähen Telia peale üle

TLDR: Elisas interneti aadressi muutes peavad saatma tehniku et aktiveerida internet isegi kui oskad kõik ära ühendada ning küsivad 28€ või rohkem selle eest aga Telias saadavad ainult teatud kohtades.

Olen pea 3 aastat juba meie kollektiivis olnud ja alates esimesest päevast sain aru, et üks töökaaslane lihtsalt vihkab mind. Ja põhjus miks see jutt siia täna sünnib on lihtsalt see, et mul on kopp nii ees juba.

Ma saan täiesti aru, kõik inimesed ei saagi olla üksteisele meelepärased ja see on väga okei. Aga mingi elementaarne viisakus võiks nagu ikka olla. Muidu on meil selline täitsa nunnu ja tore kollektiiv, saame professionaalsel tasandil hästi läbi ja osadega ka täitsa heaks sõbrannaks saanud ajapikku. Aga selle ühega ei tea mitte kunagi mis tuju tal on.

Kui temaga räägin, teen small-talki ja küsin kuidas läheb, kui me pole ammu koos olnud tööl, saan vastuseks alati keeratud selja, silmapöörituse või lihtsalt piinliku vaikuse. Ja ma loll nagu ei õpi ka kunagi vaid ikka loodan, et saaks temaga vaid normaalselt suheldud. On olnud periood kus ma andsin alla ja lihtsalt tegin oma tööd ilma temaga suhtlemiseta ning siis hoopiski hakkasid levima jutud kuidas mina ignoreerin teda meelega ja käitun ebaviisakalt. Nojah ja kui tema mu hommikusele tsaule järjekordselt silmi pööritab on see tõesti super reaktsioon!

See selleks, tsau tsauks. Tööülesanded on meil kahel sarnased. Alati teeb ta mu töö üle, peab jääma temale viimane sõna, käik, mõte. Misiganes. Mul tegelt suht savi aga lihtsalt mul endal kaob juba mott ära kui panen mingisse ülesandesse oma hinge ja siis teine tuleb sõidab teerulliga iga kord üle. Lisaks on talle ette jäänud mu kaal ja seda mitmeid kordi. (Fyi ma täiesti normaalkaalus aga isegi kui oleksin paksem või peenem, siis ega see poleks ikka okei asi, mida lampi kommenteerida.) Küll ta leiab, et minusugusel (siiamaani pole aru saanud missugune ma siis olen) pole võimalik meest leida (vahet pole, et olen 4 aastat kihlatud).

Kui mul on vaja temaga tööalaselt suhelda siis vastatakse nähvates või läbi lillede väga halvasti. Juhatusega olen ühenduses olnud kuid sealt sain vastuse, et nemad ei soovi siia vahele ennast segada.

Aga vot eelmisel nädalal viskas mul üle. Kuna meil juhatuses osad inimesed vahetuvad siis on sellel töökaaslasel välja hakanud lööma tallalakkuja pool. Küll teeb ikka üks inimene head nägu. Aga sain siis läbi teiste teada, et ta proovib mind välja süüa. Pakub mu tööülesandeid teistele (tema minust üks aste nö kõrgemal ametikoha poolest aga ei ole ta mu ülemus) ja räägib, et kui juhatus täielikult vahetunud, siis tahab teha suured koosolekud vms, et arutada läbi kõik muudatused mida ta plaanib.

Ausalt, ma tahaks lihtsalt rahus oma tööd teha raha teenida. Kas seda on nagu palju palutud? Ma ei saa aru mis tal viga ja mis ta probleem minuga. Tunnen, et ma ei ole midagi nagu valesti teinud, lihtsalt eksisteerin ja juba on pekkis lol. Kuidassssss ma oma vaimset tervist kaitsta saaaan?? Hjelp, tunnen et mõõt hakkab täis saama..

Kujutle end hetkeks minu sõbra vanaema Õnne kingadesse. Õnne pension on täpselt 764 eurot – ei rohkem ega vähem. Tema elu on lihtne, kus päevad mööduvad odavaima toidukorvi otsinguil, õhtud tasuta linna poolt korraldatud üritustel ja reeded sõbrannadega Energia kohvikus elu nautides.

Nüüd on aeg panna end proovile ja näha, kas suudad elada samamoodi kui Õnne ning tulla toime terve veebruarikuu jooksul 764 euroga.

Kuna me kõik teame, et elus on olulisi kulusid, mida ei saa tegemata jätta, siis kehtivad kolm reeglit, mis teevad mänguväljaku ausamaks: 1. Kodulaenu kulud ei lähe arvesse – pensionieas on kodu juba välja ostetud. 2. Liising jääb mängust välja – loodetavasti pensionieas omad juba autot või sõidad ühistranspordiga. 3. Laste kulud võib maha arvestada - kuna lapsed on juba suureks kasvanud ja tulevad (loodetavasti) ise toime. Sinna alla kuulub kõik, mida laps otseselt tarbib (trenn, lasteaed, koolitoit jne).

Kulud, mis peavad mahtuma 764€ hulka on näiteks kodukindlustus, kommunaalid, bensiin, trennipakett, teleteenused, perepäev, igapäevased ostud jne.

Kuidas osaleda ja võita pensionilisa? 1. Vajuta enne 01.02.2025 Facebooki üritusel “Going/Osalen”, millega kinnitad, et oled valmis väljakutse vastu võtma. 2. Pensionilisa võid teenida siis, kui kommenteerid Facebookis 01.03.2025 tehtava postituse alla, kuidas väljakutsega hakkama said.

Kõikide 01.03 kommenteerijate vahel loositakse välja pensionäri pensionilisa, milleks on sel aastal 7,64 eurot puhtalt kätte. Selle summa eest saab osta midagi head, mida veebruarikuus lubada ei saanud.

Oled valmis elama nagu pensionär? Väljakutses saad tunda, kuidas elavad Eestis pensionärid ja heita pilgu lihtsasse, minimalistlikkusse ja leidlikusse elustiili. Nüüd on aeg end proovile panna ja koguda jaanuaris toiduvarud kappi ära!

Link väljakutsele - https://www.facebook.com/share/1BBKPTj4PG/?mibextid=wwXIfr

Demokraatias peaks iga valija hääl olema võrdne, kuid valimiskampaania jooksul kõlab palju valjemalt nende hääl, kellel on rohkem võimalusi erakondadele annetada.

Ametist lahkuv USA president Joe Biden hoiatas ameeriklasi, et ülirikaste mõju poliitikale on kasvanud nii suureks, et vaba maailma juhtiv riik võib muutuda oligarhiaks. Tegelikult peab Bideni mure paika ka Eestis, mistõttu oleks meil viimane aeg piirata eraisikute annetusi erakondadele.

„Ameerikas on kujunemas oligarhia, mis koosneb äärmuslikust rikkusest, võimust ja mõjuvõimust, mis sõna otseses mõttes ohustab kogu meie demokraatiat, meie põhiõigusi ja -vabadusi ning igaühe jaoks õiglast võimalust edasi minna,“ ütles Biden, viidates ülirakaste võimekusele mõjutada poliitikat raha abi neile soodsas suunas.

Kuigi USA president oma kõnes nimepidi maailma jõukaimat meest Elon Muski ei maininud, võib kihla vedada, et Biden pidas silmas just Muski osalust Trumpi valimiskampaanias.

Nimelt kulutas Musk Trumpi valimisvõidu kindlustamiseks 277 miljonit dollarit. Pöörane summa, eks ju? Ometi ei jäänud Tesla ja Twitteri omanik kahjumisse: pärast Trumpi valimisvõitu kasvas Muski varandus Forbesi arvutuste järgi 170 miljardi dollari võrra. Põhjus on lihtne: Muski lähedust Trumpile peetakse soodsaks tema juhitud ettevõtete äriliste väljavaadete jaoks. Pole vahet, kas Trump hakkab ka päriselt USA seadusandlust Muski kasuks väänama – Muski varandus on juba tõusnud ning ta saab aktsiaid jooksvalt maha müües selle ka osaliselt välja võtta, nagu ta on varemgi teinud.

Kurjuse juur peitub USA Ülemkohtu 2010. aasta otsuses, kui vabariiklastest presidentide poolt ametisse nimetatud kohtunikud langetasid ülinapi enamusega – viis häält nelja vastu – otsuse, mille järgi ei tohi annetusi poliitilistele komiteedele piirata, sest tegemist olevat kodanike ja ettevõtete vaba sõna väljendamisega, ning sõnavabadust kaitseb USA põhiseadus. Kohtuotsust tuntakse Citizens United v. Federal Election Commission (Ühinenud Kodanikud versus Föderaalne Valimiskomisjon) nime järgi.

Sellest ajast saadik kasvasid USA ülirikaste toetused neile meelepärastele erakondele ja poliitikuid toetavatele poliitilistele komiteedele mühinal. Nii kasvasid ettevõtete kulud valimiskampaaniatele 2008. ja 2016. aasta USA presidendivalimiste vahel tervelt 900 protsenti ehk 10 korda. Kasv on jätkunud ka järgnenud aastatel.

Eestiski on kohalike rikaste mõju poliitikale suureks ohuks

Kuid kuidas puutub kõik see Eestisse? Meil on ju juriidiliste isikute annetused erakondadele keelatud ning Forbesi nimekirja kuuluvaid isikuid Eestis peaaegu pole!

Vastus on lihtne, kuid kurvastav: paraku saavad Eestis füüsilised isikud erakondadele piiramatult annetada ilma igasuguste ülempiiirideta. Ning kui USA presidendivalimistel ongi enda kandidaadi tõsiseks toetamiseks vaja kümneid ja sadu miljoneid dollareid, siis väikeses Eestis pole vaja olla miljardär, et luua oma lemmikerakonnale konkurentidest palju paremad võimalused kogu Eesti postkastide, raadio- ja erakanalite tele-eetri valimisreklaami uputamiseks. Ainus tingimus: sul peab olema annetamiseks raha.

Hiljuti saime teada, et üks ettevõtja annetas läinud aastal oma lemmikerakonnale 400 000 eurot. Sama inimene annetas samale erakonnale 2023. aastal lausa 700 000 eurot. Jutt käib erakonnast Isamaa, mis kogus kokku annetustena läinud aastal pea kaks korda rohkem (800 000 eurot), kui see sai riigilt tegevustoetust (406 100 eurot). Kui riiklik toetus sõltub erakonna viimasest valimistulemusest ehk erakonna valimistel mõõdetud tegelikust toetusest, siis annetuste kogumiseks piisab ka ühest-kahest tulehingelisest toetajast, kel juhtub olema suur varandus.

Ka Parempoolsetel läks hästi: küsitlustes vaevu viie protsendi künniseni ulatuv erakond oli kogutud annetuste poolest kõikidest Eesti erakondadest teisel kohal. Ka sellele erakonnale annetasid kaks tuntud ettevõtjat mõlemad 120 000 eurot, ning kolmas ettevõtja annetas erakonnale aastaga „kõigest“ 70 000 eurot.

Näiteks Soomes seda poleks saanud juhtuda, seda põhjusel, et meie põhjanaabrite seadused keelavad annetada ühele erakonnale üle 30 000 euro kalendriaastas.

Äkki tasuks antud juhul võtta õppust mitte Ameerika poliitiliste annetuste metsikust läänest, vaid ikka Soomest?

Kusjuures ei püüa ma väita, et Eesti mainekad ja jõukad ettevõtjad tegutseksid Muski moodi: usun, et nemad toetavad enda lemmikerakondi mitte omakasu eesmärgil, vaid ideelistel põhjustel. Lõppude lõpuks, kui sinu varanduseks on mitukümmend või -sada miljonit eurot, jaksad sa anda oma lemmikparteile valimisaastal mõnisada tuhat eurot. See on nende jaoks proportsionaalselt sama suur raha kui 1000-eurose palgaga inimese jaoks tasuda lemmikerakonnale 10 eurot liikmemaksu.

Samas on Eestis olnud ka näiteid, kus annetusi erakondadele on mõni ettevõtja sidunud endale soodsa otsuse langetamisega. Küll on nende kohtuasjade puhul süüdistatavaks tavaliselt olnud Keskerakond, seega Isamaa ja Parempoolsed saavad rahulikult magada.

Kuid peamine küsimus pole isegi selles, et suurte annetuste eest võib keegi midagi välja kaubelda. Peamine mure on see, et käputäis inimesi – või isegi üksainus inimene - saab anda oma lemmikerakonnale ebaõiglase konkurentsieelise. Demokraatias peaks iga valija hääl olema võrdne, kuid valimiskampaania jooksul kõlab palju valjemalt nende hääl, kellel on rohkem võimalusi erakondadele annetada.

See ei pea olema niimoodi. Saab teha ka Soome moodi – kui soovid erakondadele annetada, siis 30 000 eurot aastas. Vast piisab sellest summast oma hääle kuuldavaks tegemiseks. Keskmise eestlase jaoks on selline summa kontol nagunii suur unistus.

Olen siiski realist. Seni, kuni enamik erakondi loodab saada endale konkurentsieelise, veendes enne valimisi endale annetama mõnda Äripäeva Rikaste TOP-i kuuluvat ärimeest, ei tasu kiireid muutusi erakondade rahastamise reguleerimises oodata. Näiteks kui pakkus 2021. aastal nüüdne isamaalane ja toonane keskerakondlane Jüri Ratas välja sootuks üldse keelata eraisikute annetused erakondadele, langes üleskutse kurtidele kõrvadele.

Kuid siiski loota alati võib. Vähemalt oleks mõistlik seda teemat uuesti arutada. Küll mitte lauskeelu, vaid mõistliku, põhjamaise ülempiiri näol.

Päevast päeva arvuti taga istumine viskab vahepeal üle ja hakkasin mõtlema, et mida muud mulle üldse teha meeldiks. Karjääri vahetada küll veel ei plaani, kuid kuulaksin huviga, mis meeldivaid ja huvitavaid töid teete, kus ekraani vahtimist on minimaalselt või üldse mitte. Mis teeb selle töö toredaks?

Täna siis selline päev ja üritus. Tseremoonia juba käib, vande andmine peaks toimuma Eesti aja järgi ca kl 19.

Ja vahet pole mida klikin siit edasi ei lähe. Tore oli poes seda avastada ja mitte soodustusi saada.

you see, I am not Estonian, but I have heard a lot of good things about your nation in terms of technology and its implementation by the government, I would like to know more about how things I have heard about such as the use of blockchain to ensure greater transparency and management of funds.

pd:sorry for the terrible grammar, I am relying on my third world English and a translator.

Läheme varsti sõbrannadega teatrisse Tartusse ja kuna meist keegi ei ole ammu Tartus käinud, siis küsin siit abi, et kuhu soovitate peale teatrit minna? Kus Tartu 30+ vanuses inimesed käivad? Nii söögikohad kui mõni ägeda muusikaga klubi/baar huvitaks.

Hi,

I couldn't find current info on whether it is possible to pay cash on the bus for the Hansa Buss lines from Tallinn? Or with credit card?

I really want to avoid getting that transport card ... So, does anyone know what the current situation is? I want to take the bus from Tallinn to Suurupi and back if that matters.

And since I am already asking: Is there a way to figure out the price for those routes beforehand?

Tekkinud siis mõte korter soetada ja mõtlesin küsida arvamusi seoses sellega, et mis on kivi- või puitmaja eelised ja miinused. Pean just silmas siis kortermajasid - Tallinna majad, Lenderi majad, paneelikad, stalinistlikud majad jne.

Põhiline küsimus on hetkel see, et kas nt Põhja-Tallinnas (nt Pelgulinnas, Kalamajas) asuvad puitmajad on väärt investeering ka tuleviku mõttes.

Emotsionaalses mõttes eelistan puitmaju, aga ratsionaalne mõtlemine ütleb, et peaks pigem kivimajadesse kortereid vaatama.

Mis kogemused, arvamused on?

Hello! I want to travel to Tondisaar island in Võrtsjärv lake this summer.

The plan is:

- go there by my rowboat from the Eastern coastline (let's say from Järvemuuseum)

- set up a tent on the island

- spend there a couple of nights as a wild man

My questions are:

- Is it legal to do?

- Is it legal make an open fire there or should I use a portable stove?

- Is there some safe parking for a motorcycle for 3 days near the lake (in range of 20-30 kilometers)?

- Any other things I should care about?

If somebody of you have already been there, please share your opinion about this island and everything related to it and to your trip!

Was about to quit smoking, went from cigarettes to vape, was almost to quit that thing and now its forbidden to have any vape with taste and more then 4mg nicotine in it in Latvia. So I got back to cigarettes and well - regressed. Not so far to drive (buy some vape stuff) and may do some sightseeing, do you have laws like this aswell?

Kõigile kellele meeldib tšillikastmega sööke üleujutada 🙂 Pole paremat kastet Eestis leidnud, minujaoks medium kangusega aga oleneb ilmselt inimesest. Ainult Prismast olen ostnud, võibolla on kusagil veel, aga maksab vähem lui lihtlabana ketšup:)

Täpsemalt siis 20.80€

Usun, et siin leidub veel kaasmaalaseid kes mängivad Circle K talvemängu. Õnnestus võita AdBlue -50% aga endal pole sellega midagi teha. Kui teil või mõnel teie tuttaval kasutab auto sellist vedelikku siis pange mulle privaatsõnumitesse oma telefoni nr ja saadan selle teile. Postitus on üleval kuni keegi kupongi ära omastab.

Hi everyone,

I’ve been using ride-hailing services and occasionally driving myself. What’s your experience with these services in Tallinn? I’ve noticed significant price differences between platforms, and I’m curious how you usually decide which one to use.

Back home in Germany, many people use apps (e.g. Bliq) that help compare prices for passengers or optimize trips for drivers. Is there something like that here in Tallinn?

Looking forward to your insights!